Yarí
Kuujumalanna Yarí vaatas ülevalt suure huviga alla maa peale ning temas tugevnes soov laskuda alla maa peale ja kõndida paksus metsas, millega guaraniide võimas loojajumal Tupá oli maa katnud. Yarí kutsus endale seltsiks pilvejumalanna Araí ja järgmisel päeval läksid nad koos maa peale metsadesse jalutama, olles end enne muutnud kaheks imekenaks neiuks. Jalutuskäigust väsinud, nägid nad kaugel eemal majakest ja võtsid suuna sinna, et peavarju paluda ja puhata, kui neid märkas ja asus ründama jaaguar. Loom valmistus juba hüppeks, kui teda tabas külge vibunool, mille laskis eemalt üks vana guaranii mees, kes teise noolega tabas looma südamesse ja surmas ta. Guaranii oli külalislahke ja kutsus neiud oma majja, kus ta elas oma naise ja tütrega, kes kohtlesid neid sõbralikult ning ütlesid, et loojajumal Tupále ei meeldi inimesed, kes ei kohtle oma külalisi hästi.
Järgmisel päeval Yarí ja Araí lahkusid võõrustajate juurest. Naine ja tütar saatsid neid ukseni, vana guaranii aga kõndis nendega veidikese maad ning rääkis, miks nad teistest eraldi elavad – kui tema tütar suuremaks kasvas, tungisid tüdruku hinge rahutus, mure ja hirm ning ta otsustas lahkuda senises elukohast, et tema tütar saaks säilitada voorused, mille Tupá oli talle kinkinud.
Kui Yarí ja Araí olid saanud tagasi oma õige kuju taevalaotuses, hakkasid nad otsima sobivat kinki, mida guaraniile tänutäheks anda. Ühel ööl, kui guaraniide pere sügavas unes oli, külvas Yarí nende magamise ajal maja ette väikseid siniseid seemneid ning valgustas pimedast taevast seda kohta, samal ajal niisutas Araí maapinda vihmaga. Hommikul kasvasid onni ees madalad tundmatud puud, mille valged ja jämedad õied näisid nii ujedad taime tumeroheliste lehtede kõrval. Kui guaranii hommikul ärkas ja metsaminekuks õue läks, nägi ta suureks üllatuseks oma onni ees juhtunud imet. Ta näitas seda ka oma naisele ja tütrele ning kolmekesi langesid nad põlvili niiskele maale. Taas naisekuju võtnud Yarí tuli nende juurde ja ütles: „Olen kuujumalanna Yarí ja tulin siia, et anda teile autasu teie headuse eest. See uus taim, mida te näete, on mate, ning edaspidi on see teie ja kõigi selle piirkonna inimeste jaoks sõpruse sümbol. Teie tütar elab igavesti ning ta ei kaota kunagi headust ega süütust oma südamest. Temast saab selle taime omanik“. Pärast selle lausumist palus ta neil üles tõusta ning õpetas, kuidas taimelt saaki korjata ja seda töödelda ning kuidas sellest jooki valmistada.
Aastad möödusid ja vanapaar suri. Kui nende tütar oli nad kombekohaselt maisest ilmast ära saatnud, kadus ta maa pealt. Aeg-ajalt võib Paraguay mate-põldudel näha üht blondi tütarlast, kelle silmad peegeldavad tema hinge süütust ja siirust.
Guaraniid
Ühe vana guaraniide legendi järgi tulid nende esivanemad kunagi kauges minevikus üle mere teisel pool ookeani asuvalt maalt Ameerikasse, mis neile väga meeldis, kuid oli ka täis ohte. Raske töö ja vaevaga alistasid nad metsiku maa ning rajasid uue tsivilisatsiooni, olles suurepärased maaharijad ja käsitöölised. Guaraniid olid usklikud inimesed ja ootasid pikka kasvu, heleda naha ja siniste silmadega ning habemega jumala Pa’ i Shume saabumist nende juurde ning legendi järgi laskuski Pa’ i Shume taevast alla maa peale ja väljendas oma heameelt guaraniide tehtu üle. Ta rääkis neile religioonist ja andis teadmisi maaharimisest, millest neil oleks kasu nii viljakal ajal kui ka põua ja taudi ajal. Lisaks avaldas ta neile meditsiini saladusi ning tutvustas looduses leiduvate taimede ravivaid ja tervislikke omadusi. Üks kõige tähtsamaid saladusi, mille Pa’ i Shume guaraniidele avaldas, oli matepuu lehtedest joogi valmistamine, mis oli tervislik ja pidi andma guaraniidele elujõudu ja pikaealisuse.
Legendi järgi kasvatas üks guaraniide hõim metsast puhastatud põllul maniokki ja maisi, kuni maa oli pärast nelja või viit aastat harimist ära kurnatud ning nad pidid edasi liikuma uutele viljakatele aladele. Sellest pidevast rändamisest väsinud, keeldus üks vana guaanii edasi liikumast ning otsustas jääda maha. See murdis aga tema noorima tütre, imeilusa Jary südame: kas minna edasi hõimuga või jääda üksi oma isaga ja hoolitseda tema eest kuni vana mehe surmani. Sõprade palvetele vaatamata jäi ta isaga maha.
Selline armastus ei jäänud aga tasumata. Ühel päeval saabus nende juurde šamaan ja küsis Jary käest, mida ta soovib, et olla õnnelik. Tüdruk ei vastanud midagi, küll aga palus vana mees talt väge, mis aitaks viia Jary hõimu juurde, kellest nad maha jäid.
Šamaan andis neile rohe-rohelise taime ning käskis selle maha istutada, korjata selle lehti ning kuivatada need tule kohal ja jahvatada, panna lehepuru kuivatatud pudelkõrvitsasse ja valmistada sellest jook, valades peale külma ja siis kuuma vett, ning juua siis jooki. „Selles joogis leiate te tervisliku ja hea seltsilise ka kõige kurvematel hetkedel ja hirmsamas üksinduses.“ Seda öelnud, šamaan kadus.
Vana mees jõi rohelist jooki, paranes, sai tagasi kaotatud jõu ning võis lõpuks jätkata teekonda, et jõuda oma tütrega järele neist lahkunud hõimule. Neid võeti vastu suure rõõmuga ning kogu hõim hakkas nende eeskujul jooma seda rohelise taime lehtedest tehtud rohelist jooki, mis andis jõudu ja julgust ning trööstis kurbadel hetkedel. Nii sai matest guaraniide peamine jook ja on seda tänapäevani.
Vennad Tupii ja Guaranii
Üks guaraniide legend pajatab mate pärinemisest Paraguay metsadest. Legendi järgi tulid nende esivanemad kauges minevikus teisel pool hiigelsuurt ookeani asuvalt maalt Ameerikasse ja rajasid uue tsivilisatsiooni. Kaks venda, Tupii ja Guaranii, tahtsid mõlemad saada pealikuks ja olid omavahel vaenujalal. Lõpuks jagunes nende hõim kaheks, kumbki võttis endale ühe venna nime ja valis ta endale juhiks.
Tupii hõim oli ägedama iseloomuga ja rändava eluviisiga ning nad hülgasid esivanemate paikse eluviisi ja põlluharimise. Nad hakkasid jooma kofeiinirikast jooki, mis oli valmistatud guaraanast (Paullinia cupana), mida leidub Amazonase jõgikonnas tänapäeva Brasiilia aladel. Tupiid olid sõjakad ja nende hõimud võitlesid omavahel, vangi võetud vastased aga söödi ära.
Guaraniid olid seevastu tasakaalukad ja jumalakartlikud, harides maad ja oodates pikakasvulise, heleda naha, siniste silmadega ja habemega jumala Pa’ i Shume saabumist nende juurde. Pa’ i Shume ilmuski nende juurde ja oli väga rahul guaraniidega. Ta õpetas neile palju religioonist ja maaharimisest ning tutvustas looduses leiduvate taimede ravivaid ja tervislikke omadusi. Üks tähtsamaid saladusi, mille Pa’ i Shume guaraniidele avaldas, oli matepuu lehtedest joogi valmistamine, mis oli tervislik ja pidi andma guaraniidele elujõudu ja pikaealisuse.
Tupiide ja guaraniide joogid sümboliseerisid ilmekalt nende erinevust. Mate peegeldas hästi maaharimisest elatuva paikse eluviisiga guaraniide loomust, see sisaldas rohkem kasulikke aineid kui tupiide guaraana, mis sümboliseeris viimaste metsikut võitlusiha ning vajadust olla tugev ja füüsiliselt parem. Seevastu matest sai guaraniide levinuim jook ja kodune ravivahend ning on seda tänapäevani.